Eterniidi tulekindlusklass A1 - mida see tegelikult tähendab?

Tulekindlusklass on üks neist tehnilistest näitajatest, mida ehitusmaterjali valides liiga sageli ülelibisetakse. Kuni hetkeni, mil naabri katus süttib, kindlustusselts küsib materjali sertifikaati või Päästeamet jõuab uurima, miks tuli ühelt hoonelt teisele kandus. Tulekindlusklass A1 ei ole turundustermin, vaid Euroopa standardi EN 13501-1 kõrgeim võimalik klassifikatsioon, mis tähendab, et materjal ei panusta tulekahjusse mitte ühelgi viisil: ei sütti, ei eralda kuumust, ei tekita leeke ega põlevaid tilkasid. Kaasaegne kiudtsementkatus, mida tuntakse Eterniidi nime all, on üks väheseid katusekattematerjale Eesti turul, mis selle klassi saavutab. Ja see fakt mõjutab teie kindlustusmakset, ehitusluba ning lõppkokkuvõttes ka selle, kas teie pere magab rahulikult, kui korstnast lendab säde kuusekuluga kattevaibale.

Mis on tulekindlusklass A1?

Tulekindlusklass A1 on Euroopa harmoneeritud standardi EN 13501-1 järgi kõrgeim klassifikatsioon, mida ehitustoode saab tule käitumise osas üldse omandada. Süsteem jagab ehitusmaterjalid seitsmesse põhiklassi: A1, A2, B, C, D, E ja F. Klass A1 tähendab, et materjal on mittesüttiv ja ei anna mingit panust tulekoormusele.

Klassifikatsioon ei põhine ühel katsel, vaid mitmel rangelt standardiseeritud meetodil:

• EN ISO 1182 - mittesüttivuse katse, kus materjali kuumutatakse ahjus 750 °C juures 30 minutit. A1 klassi saamiseks ei tohi temperatuur tõusta üle 30 °C, mass ei tohi väheneda üle 50% ja püsiv leek ei tohi kesta üle 0 sekundi.
• EN ISO 1716 - kütteväärtuse määramine pommi-kalorimeetris. A1 materjali kogu kütteväärtus ei tohi ületada 2,0 MJ/kg.
• EN 13823 (SBI) - üksiku põleva eseme katse, mis hindab materjali käitumist reaalses tulekahjusituatsioonis.

Lisaks põhiklassile lisatakse alaklassid s (smoke - suitsutekke tase: s1, s2, s3) ja d (droplets - põlevate tilkade teke: d0, d1, d2). Täielik klassifikatsioon Eterniidi puhul on A1 - täiendavaid alamärgistusi ei lisata, sest mittesüttiv materjal ei tekita ei suitsu ega tilku.

Kuidas A1 erineb klassidest A2, B, C, D, E?

Tulekindlusklasside erinevus ei ole kosmeetiline. Iga klassi vahe tähendab reaalset erinevust selles, kui kiiresti materjal süttib, kui palju kuumust eraldab ja kas tuli saab levida ühelt hoone osalt teisele.

• A1 - täielikult mittesüttiv. Anorgaanilised dokumendid: betoon, keraamilised plaadid, kiudtsement, kivi, klaas.
• A2 - praktiliselt mittesüttiv, kuid lubatud on väike orgaaniline sisaldus (kuni 1-2%). Tüüpiliselt mineraalvill, kipsplaat orgaanilise pinnakihiga.
• B - väga piiratud panus tulele. Mõned spetsiaaltöödeldud puidutooted, teatud HPL-paneelid.
• C - piiratud panus tulele, kuid leek levib aeglaselt. Tavalised viimistlusmaterjalid.
• D - vastuvõetav panus tulele. Töötlemata puit kuulub enamasti siia.
• E - vastuvõetav reaktsioon väikesele leegile. Plastid, polümeerkattekiht.
• F - klassifitseerimata või testile mitte vastav.

Erinevus A1 ja näiteks E klassi vahel on praktikas dramaatiline. Bituumenkattega katus, mille klass on tavaliselt E või parimal juhul B_roof(t1), hakkab kuumal suvepäeval pinnatemperatuuril juba pehmenema ja lendsädeme tabamisel võib lokaalselt süttida. Kiudtsement ei reageeri leekidele isegi 1000 °C juures mingil moel, mis muudab selle praktiliselt absoluutseks tuletõkkeks katuse pinnal.

Miks kiudtsement saavutab A1 klassi?

Kaasaegne kiudtsementkatus Eternit koosneb kolmest peamisest komponendist: portlandtsemendist (umbes 80-87%), tugevdavatest tselluloos- ja PVA-kiududest (4-6%) ja täiteainetest nagu lubjakivi või kvartsiliiv (umbes 10%). Kogu orgaanilise sisalduse osakaal jääb alla 6%, mis tähendab, et kütteväärtus on standardi EN ISO 1716 piires.

Põhjus, miks materjal süttida ei suuda, peitub füüsikalises koostises:

1. Tsement on hüdraulilise sideainena täielikult anorgaaniline. Selle põlemistemperatuur on praktikas mõttetu mõiste - tsement ei põle, vaid kuumenemisel kaotab kristallveed (200-400 °C) ja muutub kaltsineerunud olekusse (üle 800 °C), kuid leeki ei teki.
2. Tselluloosi- ja PVA-kiud on kapseldatud tsementmaatriksisse. Need ei pääse hapnikuga otsekontakti, sest neid ümbritseb mineraalne kiht. Ilma hapnikuta ei toimu põlemist, vaid pürolüüsi - kiud lihtsalt karboniseeruvad materjali sees.
3. Kütteväärtus on alla 2 MJ/kg piiri. EN ISO 1716 katses jääb kiudtsement A1 klassi tingimustesse selgelt sisse.

See on ka põhjus, miks Fibrodah ja teised kaasaegsed kiudtsementtooted erinevad kardinaalselt nõukogudeaegsest asbestieterniidist mitte ainult kiudude poolest, vaid säilitavad sama mittesüttivuse omaduse. Asbestivaba kiudtsement on tehniliselt sama klassi A1 materjal, kuid ohutu nii paigaldajale kui kasutajale.

Eterniidi võrdlus teiste katusematerjalidega tule korral

Katusekatete maailmas valitseb levinud eksiarvamus, et metallkatus on tulekindel. Tehniliselt on metall mittesüttiv, kuid katusekattena käitub ta tule korral hoopis teisiti, kui inimesed eeldavad. Vaatleme põhilisi materjale ja nende reaalset käitumist.

Plekkkatus (terasplekk polümeerkattega). Teras ise on A1, kuid katusekattena kasutatav pleki klass on enamasti A1 kuni A2-s1, d0 sõltuvalt pinnakihist. Probleem ei ole süttimine, vaid termiline deformatsioon: terasplekk hakkab 400-600 °C juures pehmenema ja kaotama kandevõimet. Kõrgematel temperatuuridel painutab plekk-katus end üles, jättes katusekonstruktsiooni - sageli puidust roovituse - leekidele otse avatuks.

Bituumenkatus (SBS, APP, bituumensindel). Klass on tavaliselt E või Broof(t1). Bituumen on naftapõhine toode, mille süttimispunkt jääb vahemikku 230-260 °C. Tulekahju korral bituumen sulab, voolab räästalt alla ja võib süütada hoone välisseinad. Põlemisel eraldub paksu musta suitsu, mis on hingamisteedele toksiline.

Põlevkivituha katus, savikivi, betoonkivi. Need on enamasti A1 või A2 klassi materjalid. Käituvad tule korral sarnaselt kiudtsemendile - ei panusta tulekoormusele. Massiivsemad kui Eterniit, mis tähendab tugevamat sarikakonstruktsiooni vajadust.

Kiudtsement Eterniit. Klass A1. Ei sütti, ei sula, ei deformeeru kriitiliselt enne 1000 °C. Säilitab katusekonstruktsiooni tuletõkkefunktsiooni piisavalt kaua, et Päästeamet jõuaks reageerida ja naabermajad oleksid kaitstud sädemete eest.

Praktilise võrdluse leiate Eterniidi tootevõrdlusest ja põhjalik plekk-katuse vastandus on artiklis Eterniitkatus või plekk-katus taluhoonetele.

Kindlustus, ehitusseadustik ja tulekindlus

Tulekindlusklass ei ole ainult tehniline omadus, vaid otsene juriidiline ja rahaline tegur. Eesti Ehitusseadustik ja sellega seotud määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" määravad, milliseid materjale millise kasutusotstarbega hoones kasutada võib.

Kõige rangemad nõuded kehtivad TP1 ja TP2 tuleohutusklassi hoonetele - need on tavaliselt ridaelamud, korterelamud, koolid, haiglad ja avalikud ehitised. Sellistele hoonetele on katusekatte Broof(t2) või kõrgem klass kohustuslik, mis sisaldab nõuet, et katus peab vastu pidama välistele lendsädemetele ilma süttimata. Kiudtsementkatus läbib selle nõude vaikselt, sest A1 klass ületab Broof(t2) nõudeid mitmekordselt.

Eramutel (TP3 klass) on nõuded leebemad, kuid kindlustusandja vaatab materjali ikkagi. Riskihindamisel arvestatakse:

• katusekatte tulekindlusklassi;
• katusekonstruktsiooni materjali (puit vs metall vs betoon);
• hoone kaugust naaberhoonetest;
• küttekolde ja korstna olemasolu;
• asukoha tuleriski (metsa lähedus, kõrvalhoonete tihedus).

Päästeameti statistika järgi algab Eestis igal aastal üle 200 elamutulekahju, mille üheks levinumaks põhjuseks on küttekolletega seotud vead, sealhulgas korstnast lendavad sädemed. A1 klassi katusekate on selliste juhtumite korral kõige usaldusväärsem barjäär.

Reaalsed juhtumid Eestis

Päästeameti aastaaruanded ja kohalikud uurimised on aastate jooksul näidanud, kuidas erinevad katusematerjalid reaalsetes tulekahjudes käituvad. Mõned mustrid korduvad:

Metsapõlengute korral on lendsädemed üks peamisi hoonete süttimispõhjusi. 2018. aasta Vihterpalu metsapõleng näitas, et just bituumenkatusega kõrvalhooned süttisid kõige kiiremini, samal ajal kui kiudtsement- ja keraamiliste kivide katustega hooned jäid puutumatuks, hoolimata sellest, et tuli oli mõnel juhul vaid kümnete meetrite kaugusel.

Korstnatulekahjud on Eestis levinud probleem - igal aastal registreeritakse neid sadu. Vana, hooldamata korsten saab kuumuse 600-1100 °C ja tahmapõleng heidab katuseharja peale tugevat sädemevoogu. Kiudtsementplaadid on selliste sädemete suhtes täiesti immuunsed, samas kui plekk-katuse polümeerkiht võib lokaalselt kahjustuda ja bituumenkatus süttida.

Naabertulekahju levik on linnapiirkondades sagedane probleem. Mustamäe, Lasnamäe ja vanade puumajade rajoonid Tartus on näinud juhtumeid, kus tuli kandus ühelt hoonelt teisele just katuse kaudu. A1 klassi katus peatab leekide ülekande mehaaniliselt.

Kuidas valida tulekindel katus?

Kui tulekindlus on prioriteet, jälgige materjalivalikul järgmisi punkte:

1. Nõudke EN 13501-1 sertifikaati. Müüja peab esitama dokumendi, kus on selgelt kirjas klass A1 (mitte ainult "tulekindel" või "mittepõlev" ilma standardita).
2. Kontrollige CE-märgist. Euroopas turustatud ehitustoodetel on CE-märgis kohustuslik. Märgisel on ka tulekindlusklass.
3. Vaadake terviklikku katusepaketti. Katusekate A1 klassiga ei aita, kui aluskate, isolatsioon ja roovitus on D või E klassi materjalid. Kvaliteetne tuletõkkepakett vajab kogu konstruktsiooni läbimõtlemist.
4. Arvestage paigaldusega. Vale paigaldus võib häirida tuletõkke funktsiooni - näiteks lekkivad läbiviigud korstna ümbruses. Vaadake Eterniidi paigaldusjuhendit või konsulteerige paigaldajaga.
5. Hinnake kogukulu 30 aasta perspektiivis. Kiudtsement Eterniit kestab 50+ aastat, kindlustusmakse on madalam, tulekahjurisk minimaalne. Bituumen vajab vahetust 15-20 aasta tagant ja ei paku sama kaitset.

Bestor Grupp pakub kõikidele kiudtsementtoodetele tasuta objektil mõõdistust ja paigaldusnõustamist. Vana asbestiterniidi puhul ka tasuta utiliseerimise, kui ostate uue katte. See on praktiline lahendus neile, kes soovivad korraga lahendada nii asbestiriski kui ka kaasaegse tuleohutuse.

Korduvad küsimused

Kas vana asbestieterniit on samuti A1 klassi?

Tehniliselt jah - vana asbestkiudtsement vastab A1 klassi tingimustele, kuna asbestkiud on anorgaanilised. Probleem on aga see, et purunenud või vananenud asbestikatusest eraldub õhku tervisele ohtlikke kiude. Tulekindlus ei kaalu üles asbestiriski. Vahetage välja võimalikult kiiresti.

Kas A1 klass tähendab, et katusealune konstruktsioon on samuti tuletõkkega kaitstud?

Ei. A1 katusekate kaitseb konstruktsiooni välistele süüteallikatele (sädemed, lendkulud, naabertulekahju) vastu. Sisemiste tulekahjude korral (näiteks elektririke pööningul) kaitseb katus konstruktsiooni samuti, kuid kogu katusepaketi tulekindlus sõltub kõikidest kihtidest.

Kas kiudtsement võib aja jooksul kaotada A1 omaduse?

Ei. Kiudtsement on stabiilne anorgaaniline materjal. Selle koostis ei muutu UV-kiirguse, niiskuse ega temperatuurikõikumiste mõjul nii, et tulekindlusklass langeks. 50 aasta vanune Eterniit on sama A1 klassi materjal kui täna paigaldatud.

Kas A1 katuse võib paigaldada plekiroovitusele?

Jah, kuid kogu tuletõkke süsteemi tugevus sõltub kõige nõrgemast lülist. Kui roovitus on töötlemata puit (klass D), siis tulekahju korral konstruktsioon kaotab kandevõime, isegi kui katusekate ise vastu peab. Paigutuseta puit + A1 katus on parem kombinatsioon kui mõlemad madala klassiga, kuid optimum on tuletõkkega töödeldud konstruktsioon koos A1 kattega.

Kas plekkkatusele saab paigaldada kiudtsendi peale?

Ei, see on tehniliselt vale lahendus. Plekkkatuse väljavahetamisel eemaldatakse vana plekk, kontrollitakse roovitust ja paigaldatakse kiudtsementplaadid otse roovitusele. Renoveerimisprojekti detailse plaani saab tellida koos pakkumisega.